Punane kärbseseen (Amanita muscaria).
Wikipedia: Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
Punast kärbseseent tarvitatakse selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Seetõttu väide, et tegemist on uimastiga, ei vasta pigem tõele, sest pole tõendeid, et punase kärbseseene tarvitamine oleks kunagi sõltuvust tekitanud, pigem tarvitanutel võivad esineda olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus.
Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.
Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka.
Punane kärbseseen on hallutsinogeen ning seda seent on kasutanud läbi aastatuhandete šamaanid üle maailma oma rituaalides, et viia ennast transsi vaimudelt nõu ja juhatuse küsimiseks.
